Sbk lõpp on lähedal jäänud on veel 12 päeva puhkuseni. Selleks ajakas on oldud siin umbes 2 kuud. Need 2 kuud võivad olla mõnes mõttes täitsa kõõmes aga proovi ise elada veel 16 mehega samas toas , pluss teises toas veel 20 meest kes on sinu rühmas. Igapäev alates äratus vilest kuni õhtu öörahu vileni on pinged üleval, pole lihtne kui alfaisased on kokku saand ja keegi meist pole suupeale kukkund. Eks mehed on väsind ja eksaminädal koputab uksele ja motivatsioon igasuguseks mopilükkamiseks või pasaks on kadund.
Aeg on juba näidanud kellele ei jaksata enam märkusi teha ja kes on õppind oma vigadest, suud ei avata enam lihtsalt,vaid mõeldakse ennem kõik läbi ja siis ta avaneb alles.
Täna pühapäeval oli meil jälle spordipäev, esimest kohta kahjuks ei saanud aga jäime teiseks.
Aladeks olid :Jalgpall-kummikutega/2x20L vee kanistritega teatejooks/Ak-4 ja KSP-58 kokku lahtivõtt / viktoriin.
Teatejooksu ja relvade kokkupaneku võitsime , teistes alades ei jopanud.(ise olin teatejooksus)
Ja veel et kaotajad korisatavad ära võitjate koristus alad ja nende magala.
Mis siis veel, käes taas külastuspäev ja emmed issid kohal , need kellel külalisi ei tule saavad rahulikult päeva nautida ja puhata. Suitsu teha,magada,kuulata mussi vms kasvõi sõdurikodusse minna ja piljardit taguda.
Kellegil viskas üle..
Vahel mulle tundub ,et me oleme kõrvaltvaadatuna sellised.
Ja veel taga targemaks olen homsest alates 3 päeva vastutav ka nende ees..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar