Oli käes järgmise päeva hommik, üheks heaks asjaks oli see et toit saabus meile igapäevaselt väeosast ja me ei pidand hakkama seda ise vaaritama. Vajalik oli vaid oma katelok puhtana hoida ja seda toitlustamis hetkedel õieti kasutada.
Esimesel hommikul oli meil juba 4 meest kes enam ei saanud meiega metsas olemist jätkata , kellel lõi välja vana vigastus ,kellel mõni uus valu ja leidus ka mees kes kurtis kõhuvalu ,lahtisust ja iiveldust. Viimane tegelane just tõmbas punase pirni põlema vaikselt meie peas ja eeldasime ,et ju ta sõi mustade kätega ja toidunõud olid samuti mustad ,et elu käis seal sees.
Aga hetkepärast oli näha et sama viga tuli juba mitmest rühmast ja mehed väitsid ,et nende nõud olid puhtad ja käed hoolitsetud, aga toit sees ei püsind siiski.
Nii osad mehed metsast läind, jätkame oma toimimgutega , vastavalt kas hommiku, õhtu või lõunasöögiga tegemist jagas seda kas 1,2 või 3 jagu oma meestega viisime asja nüüd vähe karmimaks ja kontrollisime kõigi käsi enne söögi jagamist ja söömist üle.
Võtsime oma mannergu välja ja asusime järjekorda ,et saaks kulbitäie putru ja paar viilu sinki ning virgutuseks sooja kohvi vähegi.
Ma ütlen ,et meie elu lihtsamaks teha on meil kaitseväes head inimesed kes on mõelnud sellele ,et me ei peaks kokku puutuma erinevate stafilokoki vormidega sebind meile väiksed kilekotis mille saab asetada selle plekist anuma sisse , et vähem jeblamist oleks.
Aga nagu ikka polnud neid kotte alati just siis kui me neist enim puudust tundsime,ja uhasime sealt nõudest seda sööki ka ilma nendeta sisse, süüa oli ju vaja. Küll sammal ja vesi selle pärast puhtaks aitab teha.
(Komplekt: nuga,kahvel,lusikas-esimest kahte pole mõtet kasutada on vähem pesta ja lusikaga eksib vähem suust mõõda panekuga. Joogitops,Priimus-piirituse põleti, Suur osa ja väike näiteks supi jaoks.Minu arvamusel puhtalt julgen väita ,et kartulit pole vist need sead ka niipalju söönud kes jõuluõhtul me laual tavaliselt on kui meie siin oleku ajal juba. Kartulist saab teha ikka vormi ,putru,suppi,keeta ,praadida niisama panna supi sisse ja enam pole kaugel ka maguatoit vast :)
Pole midagi teha süüa on vaja,alati sõõn ära kõik mis antakse ,kes teab millal jälle saab ja vähemalt energiat jagub .
Aga no päris halenaljakas on juba kui taas on seal katelokis sul need kartulid mis annavad 0 emotsiooni ja vägisi tulevad sinna lusikapeale ja suhu suunduvad .
Mõnus heli ja maitse tuleb veel siis kui te mäletate lapsepõlvest kindlasti alumiinium lusikaid ,kahvleid ja plekk nõusid kui neid vastu ükstest hõõruda või tunda seda metalset meitset oma suus , seekord asendas alumiiniumi metalne pind aga olukord jäi samaks.
Pimedas sõõmisel on lisaks veel juures erinevad maitseelamused näiteks: mõni pikk männiokas või koguni oks mis maitseb väga läägelt su hamball ja mis mitte ei sobi mannapudrusse, rääkimata fairyga peates sinna jäänud kihist millega on toit kibe ja raisku läind. Sellest tarkusetera ära lase seda pesta kellegil teisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar