VALE!
Tundub ,et see kõik on alles algus.
Ausalt paska toodetakse aknast uksest ja tegevust on niipalju et enam pole sellist indu siia kirjutada . Päevad muutkui mõõduvad erinevaid relvi drillides ( korduvalt õppides) ja erinevateks eksamiteks õppides..relvad nende käsitlemine ja nendega ohutult ümber käimine erinevate tõrgete korral, objektide kauguste hindamised,käemärgid,liikumisviisi, laske positsioonid ja palju muud , alustades rivis liikumisest kuni seaduste testideni välja..
Peale selle veel tuleb juurde erinevaid halenaljakaid asju nagu:
Niii 8 päeva jäänud puhkuseni ja ausalt miski ei tule enam üllatusena, kui eelmine nädal võeti meil prügikastid ära wc-st kuna keegi viskas paberit sellest mõõda siis tänasest pole enam seda kätekuivatus paberit ja peldikupaberit ka mitte, ennem kui soovid kakale minna siis lähed küsid toimkonna lauast ja saad mõõdetud jupi paberit...aga mis siis saab kui paberist väheks peaks jääma , on juba igaühe enda mõistatada..
Aaaaaarrrrhhh ja juba suutis olukord minna pingelisemaks..nüüdsest alates käivad kõik sital lahingpaarilisega..ehk teine vana ootab ja kontrollib kas sa triipe ei jätnud..mida veel..
Homme on juba kuulipilduja eksam , enne seda vast vetsus ära käima.
Tahan ikka seda mis on keelatud..
kolmapäev, 25. november 2015
pühapäev, 22. november 2015
SBK -Lõpp on lähedal
Sbk lõpp on lähedal jäänud on veel 12 päeva puhkuseni. Selleks ajakas on oldud siin umbes 2 kuud. Need 2 kuud võivad olla mõnes mõttes täitsa kõõmes aga proovi ise elada veel 16 mehega samas toas , pluss teises toas veel 20 meest kes on sinu rühmas. Igapäev alates äratus vilest kuni õhtu öörahu vileni on pinged üleval, pole lihtne kui alfaisased on kokku saand ja keegi meist pole suupeale kukkund. Eks mehed on väsind ja eksaminädal koputab uksele ja motivatsioon igasuguseks mopilükkamiseks või pasaks on kadund.
Aeg on juba näidanud kellele ei jaksata enam märkusi teha ja kes on õppind oma vigadest, suud ei avata enam lihtsalt,vaid mõeldakse ennem kõik läbi ja siis ta avaneb alles.
Täna pühapäeval oli meil jälle spordipäev, esimest kohta kahjuks ei saanud aga jäime teiseks.
Aladeks olid :Jalgpall-kummikutega/2x20L vee kanistritega teatejooks/Ak-4 ja KSP-58 kokku lahtivõtt / viktoriin.
Teatejooksu ja relvade kokkupaneku võitsime , teistes alades ei jopanud.(ise olin teatejooksus)
Ja veel et kaotajad korisatavad ära võitjate koristus alad ja nende magala.
Mis siis veel, käes taas külastuspäev ja emmed issid kohal , need kellel külalisi ei tule saavad rahulikult päeva nautida ja puhata. Suitsu teha,magada,kuulata mussi vms kasvõi sõdurikodusse minna ja piljardit taguda.
Ja veel taga targemaks olen homsest alates 3 päeva vastutav ka nende ees..
esmaspäev, 16. november 2015
Metsalaager jätkub..
Nagu lubatud, jutt läheb edasi..räägiks vähe söömisest ka :)
Oli käes järgmise päeva hommik, üheks heaks asjaks oli see et toit saabus meile igapäevaselt väeosast ja me ei pidand hakkama seda ise vaaritama. Vajalik oli vaid oma katelok puhtana hoida ja seda toitlustamis hetkedel õieti kasutada.
Esimesel hommikul oli meil juba 4 meest kes enam ei saanud meiega metsas olemist jätkata , kellel lõi välja vana vigastus ,kellel mõni uus valu ja leidus ka mees kes kurtis kõhuvalu ,lahtisust ja iiveldust. Viimane tegelane just tõmbas punase pirni põlema vaikselt meie peas ja eeldasime ,et ju ta sõi mustade kätega ja toidunõud olid samuti mustad ,et elu käis seal sees.
Aga hetkepärast oli näha et sama viga tuli juba mitmest rühmast ja mehed väitsid ,et nende nõud olid puhtad ja käed hoolitsetud, aga toit sees ei püsind siiski.
Nii osad mehed metsast läind, jätkame oma toimimgutega , vastavalt kas hommiku, õhtu või lõunasöögiga tegemist jagas seda kas 1,2 või 3 jagu oma meestega viisime asja nüüd vähe karmimaks ja kontrollisime kõigi käsi enne söögi jagamist ja söömist üle.
Võtsime oma mannergu välja ja asusime järjekorda ,et saaks kulbitäie putru ja paar viilu sinki ning virgutuseks sooja kohvi vähegi.
Ma ütlen ,et meie elu lihtsamaks teha on meil kaitseväes head inimesed kes on mõelnud sellele ,et me ei peaks kokku puutuma erinevate stafilokoki vormidega sebind meile väiksed kilekotis mille saab asetada selle plekist anuma sisse , et vähem jeblamist oleks.
Aga nagu ikka polnud neid kotte alati just siis kui me neist enim puudust tundsime,ja uhasime sealt nõudest seda sööki ka ilma nendeta sisse, süüa oli ju vaja. Küll sammal ja vesi selle pärast puhtaks aitab teha.
(Komplekt: nuga,kahvel,lusikas-esimest kahte pole mõtet kasutada on vähem pesta ja lusikaga eksib vähem suust mõõda panekuga. Joogitops,Priimus-piirituse põleti, Suur osa ja väike näiteks supi jaoks.
Minu arvamusel puhtalt julgen väita ,et kartulit pole vist need sead ka niipalju söönud kes jõuluõhtul me laual tavaliselt on kui meie siin oleku ajal juba. Kartulist saab teha ikka vormi ,putru,suppi,keeta ,praadida niisama panna supi sisse ja enam pole kaugel ka maguatoit vast :)
Pole midagi teha süüa on vaja,alati sõõn ära kõik mis antakse ,kes teab millal jälle saab ja vähemalt energiat jagub .
Aga no päris halenaljakas on juba kui taas on seal katelokis sul need kartulid mis annavad 0 emotsiooni ja vägisi tulevad sinna lusikapeale ja suhu suunduvad .
Mõnus heli ja maitse tuleb veel siis kui te mäletate lapsepõlvest kindlasti alumiinium lusikaid ,kahvleid ja plekk nõusid kui neid vastu ükstest hõõruda või tunda seda metalset meitset oma suus , seekord asendas alumiiniumi metalne pind aga olukord jäi samaks.
Oli käes järgmise päeva hommik, üheks heaks asjaks oli see et toit saabus meile igapäevaselt väeosast ja me ei pidand hakkama seda ise vaaritama. Vajalik oli vaid oma katelok puhtana hoida ja seda toitlustamis hetkedel õieti kasutada.
Esimesel hommikul oli meil juba 4 meest kes enam ei saanud meiega metsas olemist jätkata , kellel lõi välja vana vigastus ,kellel mõni uus valu ja leidus ka mees kes kurtis kõhuvalu ,lahtisust ja iiveldust. Viimane tegelane just tõmbas punase pirni põlema vaikselt meie peas ja eeldasime ,et ju ta sõi mustade kätega ja toidunõud olid samuti mustad ,et elu käis seal sees.
Aga hetkepärast oli näha et sama viga tuli juba mitmest rühmast ja mehed väitsid ,et nende nõud olid puhtad ja käed hoolitsetud, aga toit sees ei püsind siiski.
Nii osad mehed metsast läind, jätkame oma toimimgutega , vastavalt kas hommiku, õhtu või lõunasöögiga tegemist jagas seda kas 1,2 või 3 jagu oma meestega viisime asja nüüd vähe karmimaks ja kontrollisime kõigi käsi enne söögi jagamist ja söömist üle.
Võtsime oma mannergu välja ja asusime järjekorda ,et saaks kulbitäie putru ja paar viilu sinki ning virgutuseks sooja kohvi vähegi.
Ma ütlen ,et meie elu lihtsamaks teha on meil kaitseväes head inimesed kes on mõelnud sellele ,et me ei peaks kokku puutuma erinevate stafilokoki vormidega sebind meile väiksed kilekotis mille saab asetada selle plekist anuma sisse , et vähem jeblamist oleks.
Aga nagu ikka polnud neid kotte alati just siis kui me neist enim puudust tundsime,ja uhasime sealt nõudest seda sööki ka ilma nendeta sisse, süüa oli ju vaja. Küll sammal ja vesi selle pärast puhtaks aitab teha.
Minu arvamusel puhtalt julgen väita ,et kartulit pole vist need sead ka niipalju söönud kes jõuluõhtul me laual tavaliselt on kui meie siin oleku ajal juba. Kartulist saab teha ikka vormi ,putru,suppi,keeta ,praadida niisama panna supi sisse ja enam pole kaugel ka maguatoit vast :)
Pole midagi teha süüa on vaja,alati sõõn ära kõik mis antakse ,kes teab millal jälle saab ja vähemalt energiat jagub .
Aga no päris halenaljakas on juba kui taas on seal katelokis sul need kartulid mis annavad 0 emotsiooni ja vägisi tulevad sinna lusikapeale ja suhu suunduvad .
Mõnus heli ja maitse tuleb veel siis kui te mäletate lapsepõlvest kindlasti alumiinium lusikaid ,kahvleid ja plekk nõusid kui neid vastu ükstest hõõruda või tunda seda metalset meitset oma suus , seekord asendas alumiiniumi metalne pind aga olukord jäi samaks.
Pimedas sõõmisel on lisaks veel juures erinevad maitseelamused näiteks: mõni pikk männiokas või koguni oks mis maitseb väga läägelt su hamball ja mis mitte ei sobi mannapudrusse, rääkimata fairyga peates sinna jäänud kihist millega on toit kibe ja raisku läind. Sellest tarkusetera ära lase seda pesta kellegil teisel.
laupäev, 14. november 2015
Viimane metsalaager !
Nagu enamus vast aru sai , et eelmise metsalaagri jutt jäi poolikuks ja veits lahtiseks siis vahepeal olime nädal kasarmus ja siirdusime taas metsa.
Seekordne metsalaager oli kohe teine tera,niisis esimene päev jõudsime metsa ja taas laadisime asjad maha autost ja paigutasime kõik jagude kaupa puude najale ära.
Sellel järges selline välioskuste kordav tund ja instruktaaš.
Pärast seda näidati ja seletati ,et meie järgnev ülesanne on omale kaevik kaevata vastavalt antud mõõtudele ja laskeasendile.
Esmalt oli vaja teha lamades laskeasendist, ehk oled koorinud maapinnalt kooriku maha asetad selle kõrvale ja asud kaevama ca- enda pikkust auku ja laiusega 80 cm kuskil. Mõlemal pool külgedes on vallid mis varjavad su keha ning kiivri ja vallid piisavad mis ei läbistaks kuuli. Kaeviku eesotsas oli laskesektor ,kus asuks relvatugi ning sektor oleks vähemalt 45* kraadi.
Lamades kaevik valmis siis vaadati ülema poolt üle su töö, toodi välja vead ja õeldi , et jätka kuniks põlvelt laskeasendi saad võtta .
Seejärel tuli juba kaevata auk mis võimaldaks sul olla seal püsti ,niisis auk pidi olema vähemalt sulle õlgadeni. Koos ümberoleva liiva valliga sind sealt välja enam näha poleks, vallid ja ümbritsev tuli katta camoga ehk ümberkaudse materjaliga et mitte märgata seda jubedust .
Esimesed 2 etappi läksid ikka ludinal kiirelt aga kaua sa ikka jaksad seda auku kaevata seal oma väikse teelusikaga. Osad mardid olid teinud omale lamades augu valmis ja ei suutnud ülemalt üle küsida ,et kas võivad edasi kaevata ja passisid niisama ja istusid mm-i laiaks samalajal kui meil kaevikud juba valmisid.
Veel enne kui püsti-asendis kaevik valmis hakkas saama avastasin ,et mingi metall ese käib muutkui kolks ja kolks vastu labidat. Lahingpaarilisega hakkasime kätega edasi kaevama ja inspekteerima ,et kui suure esemega tegu on kaevasime ja kaevasime kuniks nägime rauast paksu kaardus metalli. Esimene mõte oli et äkki on mürsk või kurat teab mis asi ning eemaldusime. Seejärel otsisime üles pädeva ülema ja andsime olukorrast teada ja läksime asja uurima. Kõik koos kaevates saime eseme kätte ,milleks osutus tross koos selle otsas oleva suure tilga kujulise raud paunaga milles oli auk..ehk millegi tõstmiseks voi midagi taolist , igaljuhul tõsta seda ei jõudnud rinnast kõrgemale oma suure kaalu tõttu.
Kaeviku viimane osa valmis juba kottpimedas ja muutkui labidaga samu liigutusi tehes 1 alla ja 2 üles , nii see muutkui süvenes. Vahepeal otsustasin asjaolusis kergendada ja lülitasin oma super ägeda hõõgniidil toimiva rootsi lambi sisse ja sidusin juurika külge.
Vahepeal tuli meelde ka veel ,et enne kaeviku kaevamist olin omale 3 viilu saia ka taskusse pannud , et hea nosida oleks pärast. Ainuüksi sellel mõeldes , et mu taskus on juba hetkel liiva rohkem kui seda saia ajas mind naerma.:)
Kaeviku lõpp viimistlus jäi järgmistesse päevadesse kus oli vaja leida sinna ümbrusest staffi peale.Loomulikult hakkas ka sadama vihma vahepeal , olid hetked kus olid üleni liivane ning märg ja 517@/\/3.
Alustasime oma magamiskoha ettevalmistamisega ,kuuseoksad alla ja lebomatt peale ja nendepeale telkmantel. Telkmantli otsad sai puukülge seotud ja küljed vajadega maasse.
Alates kella 22.st valitses laagris nii valgus kui ka hääle distsipliin- ehk 0 valgust ja mitte mingit lõugamist.
Algas hügieeni aeg , võtsin siis riideid vähemaks : kiivri ,rakmed ,mütsi ja torusalli ning asetasin automaadi enda kõrvale ja võtsin kätte oma beebilapid et hakkan ennast nühkima ja KORRAS keegi kuskil tulistab , see tähendab et sa paned nagu pudrukuul oma kaevikusse haarad nii-kiirelt kui saad oma relva ,võimalusel varustuse ja oled valmis tegutsema.
Mina siis jõudsin kampsuni väele ennist vaid ennast koorida ja nii ma siis olingi seal augus liiv hammaste all krõmpsumas ja ootamas vaenlast .
Häire lõppes ja sai ennast lõpuni puhtaks teha,vähemalt seekord metsas polnud miinuskraade aga oli rõve vihm selle eest.
Panime oma "Postid" paika kes kus milliste aja- vahedega valvab ja millist ülesannet täidab.
Ma ütlen puhtalt omal kogetu põhjal , et päris 5!77 on seal positsioonil olla, oled laagrist eemal ühes teeotsas ja valvate oma lahingpaariga vaikust, ühel teist on raadiosaatja kus pidevalt käib side ja üritad kuulata mis su ümber toimub ning teine mees on kuul-rauas relvaga kuskil märja mätta sees kõhuli, hoiab näppu valmis tulistama ja üritab kuulata .
Mõlemad teist on kottpimedas , taevas on pilvine ja vihma sajab ,tuul liigutab puid ja okstelt pudeneb vett.Nähtavus on kuskil 2meetrit ja kui pingutada siis natuke enam.
Oled seal kõhuli ja kuuldes kuidas kaugelt juba tuleb selline kohin ja hääl ,et keegi nagu tuleks,vihm krabistab ja püüad niiväga ära tabada mis see on vaid.
Vahepeal saad aru et sul on 3 sõrme tuimad ja järgmised 2 juba surisevad, peab asendit muutma aga mis siis kui keegi äkki kuuleb ja avastab mind.??? Savi, ma ei jaksa enam nii olla , ja vahetan asendit ja kuulan ümbrust uuesti. Mulle aitab ütlen SEIS !!
Ja mis te arvate kas seal oli keegi? Ei ..muidugi mitte ma lihtsalt hakkasin juba endale ettekujutama ,et sealt tuleb keegi, tegelt oli see vaid tuulega langev vesi puudelt aga tundus nagu tuleks 10 meest sealt metsast mu poole tulnud.
See vahetus kestis tervelt 1h ja järgmisel korral mõni õhtu hiljem kestis mu vahetus 03:00 kuni 07:00 tervelt 4 tundi sellist häälte filtreerimist et jube.
Arvestage veel seda ,et kui meie postil teeme 1 lasu oma relvast siis on kõik mehed unepealt püsti ja relvadega kaevikus. Mis tähendaks ,et hommikul on väga palju küsimusi meie suunas tulemas.:)
Postil magamajäämist väga ei saand tunda kuna ennem hakkas sul lihtslt seal nii külm ja jäsemed hakkasid ära surema. Teisaks olid mul ilusti südame lähedases põuetaskus kofeiini tabletid mis tegid pildi peale manustamist kohe laksti nii selgeks , et lausa lust oli seal olla ;)
Loomilikult miinuseks oli tunnipärast korisev kõht , mitte ainult mul ,vaid kuulsin meetrite kauguselt kuidas mu paarilisel oli sama seis.
Ja seiklus jätkub juba homme , seniks aga pea püsti !
Seekordne metsalaager oli kohe teine tera,niisis esimene päev jõudsime metsa ja taas laadisime asjad maha autost ja paigutasime kõik jagude kaupa puude najale ära.
Mehed metsas . FOTO: Joonas Sisask
Sellel järges selline välioskuste kordav tund ja instruktaaš.
Pärast seda näidati ja seletati ,et meie järgnev ülesanne on omale kaevik kaevata vastavalt antud mõõtudele ja laskeasendile.
Esmalt oli vaja teha lamades laskeasendist, ehk oled koorinud maapinnalt kooriku maha asetad selle kõrvale ja asud kaevama ca- enda pikkust auku ja laiusega 80 cm kuskil. Mõlemal pool külgedes on vallid mis varjavad su keha ning kiivri ja vallid piisavad mis ei läbistaks kuuli. Kaeviku eesotsas oli laskesektor ,kus asuks relvatugi ning sektor oleks vähemalt 45* kraadi.
Lamades kaevik valmis siis vaadati ülema poolt üle su töö, toodi välja vead ja õeldi , et jätka kuniks põlvelt laskeasendi saad võtta .
Seejärel tuli juba kaevata auk mis võimaldaks sul olla seal püsti ,niisis auk pidi olema vähemalt sulle õlgadeni. Koos ümberoleva liiva valliga sind sealt välja enam näha poleks, vallid ja ümbritsev tuli katta camoga ehk ümberkaudse materjaliga et mitte märgata seda jubedust .
Esimesed 2 etappi läksid ikka ludinal kiirelt aga kaua sa ikka jaksad seda auku kaevata seal oma väikse teelusikaga. Osad mardid olid teinud omale lamades augu valmis ja ei suutnud ülemalt üle küsida ,et kas võivad edasi kaevata ja passisid niisama ja istusid mm-i laiaks samalajal kui meil kaevikud juba valmisid.
Veel enne kui püsti-asendis kaevik valmis hakkas saama avastasin ,et mingi metall ese käib muutkui kolks ja kolks vastu labidat. Lahingpaarilisega hakkasime kätega edasi kaevama ja inspekteerima ,et kui suure esemega tegu on kaevasime ja kaevasime kuniks nägime rauast paksu kaardus metalli. Esimene mõte oli et äkki on mürsk või kurat teab mis asi ning eemaldusime. Seejärel otsisime üles pädeva ülema ja andsime olukorrast teada ja läksime asja uurima. Kõik koos kaevates saime eseme kätte ,milleks osutus tross koos selle otsas oleva suure tilga kujulise raud paunaga milles oli auk..ehk millegi tõstmiseks voi midagi taolist , igaljuhul tõsta seda ei jõudnud rinnast kõrgemale oma suure kaalu tõttu.
Kaeviku viimane osa valmis juba kottpimedas ja muutkui labidaga samu liigutusi tehes 1 alla ja 2 üles , nii see muutkui süvenes. Vahepeal otsustasin asjaolusis kergendada ja lülitasin oma super ägeda hõõgniidil toimiva rootsi lambi sisse ja sidusin juurika külge.
Vahepeal tuli meelde ka veel ,et enne kaeviku kaevamist olin omale 3 viilu saia ka taskusse pannud , et hea nosida oleks pärast. Ainuüksi sellel mõeldes , et mu taskus on juba hetkel liiva rohkem kui seda saia ajas mind naerma.:)
Kaeviku lõpp viimistlus jäi järgmistesse päevadesse kus oli vaja leida sinna ümbrusest staffi peale.Loomulikult hakkas ka sadama vihma vahepeal , olid hetked kus olid üleni liivane ning märg ja 517@/\/3.
Alustasime oma magamiskoha ettevalmistamisega ,kuuseoksad alla ja lebomatt peale ja nendepeale telkmantel. Telkmantli otsad sai puukülge seotud ja küljed vajadega maasse.
Alates kella 22.st valitses laagris nii valgus kui ka hääle distsipliin- ehk 0 valgust ja mitte mingit lõugamist.
Algas hügieeni aeg , võtsin siis riideid vähemaks : kiivri ,rakmed ,mütsi ja torusalli ning asetasin automaadi enda kõrvale ja võtsin kätte oma beebilapid et hakkan ennast nühkima ja KORRAS keegi kuskil tulistab , see tähendab et sa paned nagu pudrukuul oma kaevikusse haarad nii-kiirelt kui saad oma relva ,võimalusel varustuse ja oled valmis tegutsema.
Mina siis jõudsin kampsuni väele ennist vaid ennast koorida ja nii ma siis olingi seal augus liiv hammaste all krõmpsumas ja ootamas vaenlast .
Häire lõppes ja sai ennast lõpuni puhtaks teha,vähemalt seekord metsas polnud miinuskraade aga oli rõve vihm selle eest.
Panime oma "Postid" paika kes kus milliste aja- vahedega valvab ja millist ülesannet täidab.
Ma ütlen puhtalt omal kogetu põhjal , et päris 5!77 on seal positsioonil olla, oled laagrist eemal ühes teeotsas ja valvate oma lahingpaariga vaikust, ühel teist on raadiosaatja kus pidevalt käib side ja üritad kuulata mis su ümber toimub ning teine mees on kuul-rauas relvaga kuskil märja mätta sees kõhuli, hoiab näppu valmis tulistama ja üritab kuulata .
Mõlemad teist on kottpimedas , taevas on pilvine ja vihma sajab ,tuul liigutab puid ja okstelt pudeneb vett.Nähtavus on kuskil 2meetrit ja kui pingutada siis natuke enam.
Oled seal kõhuli ja kuuldes kuidas kaugelt juba tuleb selline kohin ja hääl ,et keegi nagu tuleks,vihm krabistab ja püüad niiväga ära tabada mis see on vaid.
Vahepeal saad aru et sul on 3 sõrme tuimad ja järgmised 2 juba surisevad, peab asendit muutma aga mis siis kui keegi äkki kuuleb ja avastab mind.??? Savi, ma ei jaksa enam nii olla , ja vahetan asendit ja kuulan ümbrust uuesti. Mulle aitab ütlen SEIS !!
Ja mis te arvate kas seal oli keegi? Ei ..muidugi mitte ma lihtsalt hakkasin juba endale ettekujutama ,et sealt tuleb keegi, tegelt oli see vaid tuulega langev vesi puudelt aga tundus nagu tuleks 10 meest sealt metsast mu poole tulnud.
See vahetus kestis tervelt 1h ja järgmisel korral mõni õhtu hiljem kestis mu vahetus 03:00 kuni 07:00 tervelt 4 tundi sellist häälte filtreerimist et jube.
Arvestage veel seda ,et kui meie postil teeme 1 lasu oma relvast siis on kõik mehed unepealt püsti ja relvadega kaevikus. Mis tähendaks ,et hommikul on väga palju küsimusi meie suunas tulemas.:)
Postil magamajäämist väga ei saand tunda kuna ennem hakkas sul lihtslt seal nii külm ja jäsemed hakkasid ära surema. Teisaks olid mul ilusti südame lähedases põuetaskus kofeiini tabletid mis tegid pildi peale manustamist kohe laksti nii selgeks , et lausa lust oli seal olla ;)
Loomilikult miinuseks oli tunnipärast korisev kõht , mitte ainult mul ,vaid kuulsin meetrite kauguselt kuidas mu paarilisel oli sama seis.
Ja seiklus jätkub juba homme , seniks aga pea püsti !
pühapäev, 8. november 2015
Pilte meie elust !
Lisaks olid veekanistrid 20L ,kõigeparem oli neis tarnida pulk turjal ja mõlemal pool 1 kanister.
Aeg lendab.
Egas siin aeg lausa lendab ei saa arugi kui hommikust õhtu saanud ja õhtust hommik mopp ja hari muutkui välguvad ja elu käib minutite järgi.Ilmad muutuvad aina 5!73/\/\2#5 ja homme on ootamas taas metsa minek ja paistab ,et vihmane nädal tulemas mis teadagi viib sõduril motivatatsiooni nii alla kui üldse saab. Vahepeal on juhtunud veel see et mind määrati Kompanii korrapidajaks 24ks tunniks (millest 2h ja50 min und).
,ma ei tea kas läbi juhuse või pädevuse,kuna teised mardid on alguses päevnikud ja siis ehk korrapidaja abid aga ma sain otse pukki kohe. Vastutust ja jooksmist oli nii et hoia mütsi kinni ,olla teadlik kus su 160 meest asuvad ja mida hetkel teevad ja kust neid koguaeg kätte saab ,palju haigeid ja vigastatuid on ja nende kõige järgi kordineerida palju suid mis sõõki tahavad on. Peale selle kõige veel tuli vastutada inventari eest ja kõige tipuks oli veel meil õppus millega seoses jooksid siin osad nagu peata kanad ringi. Minu käsutuses olid päevnikud ja teised mardid, kes olid kasarmureziimil näiteks, panin nad koristama ja jooksvalt asju tegema.
Vastavalt ise kogenud situatsioonile , kus ühes eelnevas postituses tõin välja luuletuse,käitusin samamoodi nähes ,et wc-s ei suudeta endajärgi pidurdusjälgi likvideerida kutsusin rühmad korrusele rivvi ja rääkisin nende ebapädevusest , õnneks üsnapea leidus 80 st mehest vast 5 meest kes käppelt tõmbasid kummikindad kätte ja asusis positsioonile, teised seisid aga valvel seisangus korrusel ja said kumbki rühm kirjutada luuletuse "sitatriip".
Loodan ,et sellest tuli hea õppetund neile ,sest see kõik jant toimus nende vabast ajast milleks on 1h vaid.
Endast siis niipalju et olen 3ndat päeva voodireziimil kuna paremal jalal on hüppeliiges valus ja kannakõõlus suutis ka alt vedada oma hiigel villi ja külmakahjustusega ,mis ikka võtan rohtu ja määrin arstipoolt antud mõginat peale ja paistetus alaneb .Vast jalg saab puhata niipalju ,et homme olen metsaks valmis 100%
Sõdurilaul mis keerleb me peas..
Teistel on külastuspäev ja saavad nautida oma päeva külalistega ja sõdurikodust nänni osta, ma pigem loobusin neist privileegidest oma jala heaolu nimel.
,ma ei tea kas läbi juhuse või pädevuse,kuna teised mardid on alguses päevnikud ja siis ehk korrapidaja abid aga ma sain otse pukki kohe. Vastutust ja jooksmist oli nii et hoia mütsi kinni ,olla teadlik kus su 160 meest asuvad ja mida hetkel teevad ja kust neid koguaeg kätte saab ,palju haigeid ja vigastatuid on ja nende kõige järgi kordineerida palju suid mis sõõki tahavad on. Peale selle kõige veel tuli vastutada inventari eest ja kõige tipuks oli veel meil õppus millega seoses jooksid siin osad nagu peata kanad ringi. Minu käsutuses olid päevnikud ja teised mardid, kes olid kasarmureziimil näiteks, panin nad koristama ja jooksvalt asju tegema.
Vastavalt ise kogenud situatsioonile , kus ühes eelnevas postituses tõin välja luuletuse,käitusin samamoodi nähes ,et wc-s ei suudeta endajärgi pidurdusjälgi likvideerida kutsusin rühmad korrusele rivvi ja rääkisin nende ebapädevusest , õnneks üsnapea leidus 80 st mehest vast 5 meest kes käppelt tõmbasid kummikindad kätte ja asusis positsioonile, teised seisid aga valvel seisangus korrusel ja said kumbki rühm kirjutada luuletuse "sitatriip".
Loodan ,et sellest tuli hea õppetund neile ,sest see kõik jant toimus nende vabast ajast milleks on 1h vaid.
Endast siis niipalju et olen 3ndat päeva voodireziimil kuna paremal jalal on hüppeliiges valus ja kannakõõlus suutis ka alt vedada oma hiigel villi ja külmakahjustusega ,mis ikka võtan rohtu ja määrin arstipoolt antud mõginat peale ja paistetus alaneb .Vast jalg saab puhata niipalju ,et homme olen metsaks valmis 100%
Sõdurilaul mis keerleb me peas..
Teistel on külastuspäev ja saavad nautida oma päeva külalistega ja sõdurikodust nänni osta, ma pigem loobusin neist privileegidest oma jala heaolu nimel.
Jäänud on 4 nädalat ja siis ootab nädal aega puhkust kodus, enne seda muidugi on vaja ära teha suur hulk eksameid , ja sõdurivanne anda.
Ilusat isadepäeva kõikidele isadele muidugi !
teisipäev, 3. november 2015
Esimene päev metsas.
Oli esmaspäev nagu ikka ärkad , jooksed ,pesed ,sõõd ja oled valmis taas päevasteks tundideks kuid erinevus oli selles ,et varustus oli pakitud kõik valmis ja mehed suundusid klassiruumi asemel hoopis autode juurde. Varustus visati peale ja mehed seejärel ,sõit võis alata kuhugi kaugesse metsa millest saab meie kodu 5-ks päevaks. Enne veel kui saime liikuma küsiti kas kõigil on ikka lisavesi 2L kaasas varustuse hulgas nii nagu peab, tuli välja ,et EI OLEGI sest mõni mart oli selle mahajätnud ja panemata jätnud oma seljakotti äkki lootes ,et on kergem nüüd või ma ei tea mis nende väikses ajusopis toimus.Igaljuhul anti 10min aega ,et autost välja kobida ja oma vee järgi minna ja siis saime alles liikuma.
Mehed kastis , pilgud taas tühjusesse suunatud ja kõigil vast mõttes ,et milline see nädal meile olema saab.
Mehed kastis , pilgud taas tühjusesse suunatud ja kõigil vast mõttes ,et milline see nädal meile olema saab.
Peale mõningat autosõitu olime jõudnud metsa ,kus valitses vaikus ,tuulekohin ja tugev männilõhn , viimane siis segatuna diisliga.
Laadisime varustuse maha ,lugesime mehed üle ja suundusime asju paigutama. Seljakotid ilusti ära pandud võis alata esimene tund uues õppeklassis ,milleks oli raiesmik mõne männi ja sügavate vaaludega.
Esimene tund sai jagudega harjutatud kõik ühiselt relvi laadima ,camo värvidega nägu ja ennast ümbritsevaga varustust maskeerima. Juba esimese tunni ajaga suutis 1 kardaan oma noa ära kaotada ja jumala külma näoga edasi olla, et nojah juhtus siis juhtus, egas loll pole lihtne olla.
Näidati kuidas tunnimehena tegutseda ja kuidas teha vahet omal ja vaenlasel ning mis meetodeid kasutada.
Hiljem suundusime varustuse juurde ja alustasime valmistama omale lõunasõõki milleks oli legendaarne NATO pakk.
Katkusin oma kateloki ja sõõgiriistad välja ,piiritusele tuli otsa ja vaatame mis siis pakk sisaldab.
Lõunaks võtsin konservi milles oli kartulid hakklihakastmega selle kõrvale räim tomatis ja konserv leivad, pärast veel vesi soojaks ja kohvi mis oli nagu teepakk nõõriga sinna ligunema.
Kõht täis , asjad puhtaks nii vee kui ka samblaga , taas kotti ja valmis.
Hiljem hõivasime taktikaliselt oma laagriplatsi ja püstitasime telkmantlid , tegime graafikud ,et kes kus postil tunniste vahedega olema hakkab ja meisterdasime taas süüa ,(konserv kruubipuder) selleks ajaks oli juba pime väljas ja ainsaks abiliseks oli põlvekõrgune punane valgus ja täiskuu.
pühapäev, 1. november 2015
Mõnusad tsitaadid meie igapäevaelust!
01.10.15 "Kas 600 l/min, tähendab 600 liitrit minutis?"
01.10.15 "Meie väikesed inimesed laseme AK-4ga ja ärge muretsege, sest tulevikus lasevad lapsed laseritega," lisades, "Teie peate veel leppima AK-4dega."
01.10.15 "Võtke kiiver peast";"Ma ei saa see on perfektne ja istub mul tugevasti peas."
01.10.15 "Ära mälu seda kartulit, miaitseb ikka sama sitasti."
02.10.15 "Sa sööd need naised siin sööklas ilusaks."
02.10.15 "Varsti saate neid suurepärakulisi relvi ka näppida!"
03.10.15 "Kaitsevägi on nagu kool, kuid kunagi koju minna ei saa."
04.10.15 "Magamine ei ole magala territoorium. Magalas ei magata!"
04.10.15 "Mida rohkem pumpad, seda rohkem pumpad."
04.10.15 "Mida te seal rivis säbelete. Nagu tussu oleks liivane."
05.10.15 "Meedia on kõige suurem sita allikas."
05.10.15 "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud!"
05.10.15 "Atlantises tahab üks sõber molli anda. Sina vastad, et ta selline lihtsalt ongi. Pane lihtsalt lõuga talle."
05.10.15 "Krimmis olevad vene sõdurid on justkui isa läheks lasteaeda ja ütleks, et need ei ole minu lapsed."
05.10.15 "Kui on Maailmasõda, kuhu sa selle laevaga lähed? Põhjapoolusele ja hakkad põtru kasvatama?"
05.10.15 "Saate neid relvi näppida, käppida ja toppida, aga mitte praegu!"
1.11.15 "Pane minu nimi kirja, Sikk, tugeva S-iga!"
12.10.15 "Ja nii lihtne see ongi!"
18.10.15 "78 inimest võtavad tänapäeval narkotsi, miks ei võiks olla nagu vanal ajal kui võeti lihtsalt külma viina?"
18.10.15 "Raamatud ei seisa pilla-palla, vaid seisavad rivis nagu sõdurid!"
19.10.15 "Meedik sul neoangiini pole, mul on siin kurgus mingi suguhaigus."
20.10.15 "14. detsember kuni 14. juuni elate te kõik metsas, jõulude aeg ehk saate maiustada verivorsti?"
20.10.15 "200 meetri pealt hakkab jalaväekompaanii alles tantsima."
20.10.15 "Kõige probleem on naine!"
20.10.15 "Naised on kõik ühesugused, ainult välimus on erinev."
20.10.15 "Noormehed tõmbavad tänapäeval juba kõiki Mendeljejevi tabeli aineid sisse. See pole ju loogiline!?"
20.10.15 "Pärast esimest linnaluba haisete nagu siia tulite ehk sitalt!"
20.10.15 "Siin käib töö nagu koduõlu, kõik käärib."
21.10.15 "Kui joote piiritust ja näete jääd, siis sõbrad peaksid selgitama, et see ei ole tegelikult nii!"
21.10.15 "Nüüd peaksid kõigil kõrvad kikkis olema nagu ilusa naisega!"
21.10.15 "Reamees mitte väga terane!"
23.10.15 "Diktaatoril pole määrustiku, vaid on kolmnurk."
23.10.15 "Kaitseväes on asi kindel, kui asi on rinnas!"
23.10.15 "Külmrelvi ei tohi tuua. Ärge, siis manchetedega laske külalistel sisse tulla."
23.10.15 "Laksu sõpradele ütlete külastuspäeval, et täna ei laksa."
23.10.15 "Mungal oleks ka asi igaks juhuks."
23.10.15 "Naisel on kirp siin nina all, gutchi mutchi kott. Ei tea, kas ta liigitabki sinna koera liigi alla?!"
23.10.15 "Toidupakk ajateenistuses on nagu kinder muna, esimene kord on alati huvitav neid avada."
23.10.15 "Võite kapi ära mõõta, et maalt keegi pool siga kaelas ei tuleks ja mul ütleks, et kuidas see ära ei mahtunud."
25.10.15 "Salve tõsta jalga!";"Ma tõstan selle sulle perse!"
27.10.15 "Vaadake, et te ei ütle oma sitajunnide kohta miinid!"
30.10.15 "Lolli molliga ärge VKÜS (valvekorra üksus) oma nägu vastu aeda suruge!"
30.10.15 "Siin on igasuguseid inimesi. Sõdurid võtavad mopid kätte ja lõid kogemata 2 esihammast välja. On alles inimesi!"
30.10.15 "Ühed eelmise kutse poisid lasid enda põlved sodiks peksta. Kõige naljakam on, et nad oleks võinud ühe rea pealt lüüa maha 4 hammast ja saada reservi."
Väike paus ja kokkuvõte !
Alustuseks sooviks tänada teid lugejaid kes te endiselt hoiate silma peal mu blogil ja viitsite ikka aeg-ajalt siia lehele põigata.
Esimese kui ajaga täitus lehel 10 500 vaatamist ning lisan siia mõningat statistikat ka teile vaatamiseks.
Esimese kui ajaga täitus lehel 10 500 vaatamist ning lisan siia mõningat statistikat ka teile vaatamiseks.
Võtame siis eesmärgiks 20 000 järgmisena.
Ja alati kui midagi on õelda siis kommentaarid on teretuld !
Kohe kohe alustan ka uute postitustega kus on juttu meie 5 päevasest metsas elamisest ,koos huvitavate piltidega.
Tellimine:
Postitused (Atom)